Tänu Hansapanga rootslastele müümisega on selle nädala aktuaalseim teema ilmselt pangandus.
Pole saladus, et lõviosa pankade kasumist tuleb laenamisest, aga CeBITil jäi silma üks Wells Fargo panga poolt tehtud lisaväärtusteenus, mis propageerib hoopis säästmist.
Kui paljudel puudub täpselt ülevaade kuhu raha läheb?
Kui paljud viitsivad kuu lõpus kõik kulutused kokku lüüa, et näha, mille peale raha kulus, et vajadusel tarbimisharjumusi muuta?
Mina küll mitte. Aga teada tahaks küll.
Wells Fargo poolt hiljuti käivitatud ja CeBITil nähtud lahendus lubab, lööb kõik kulud, mis tsekiraamatu, deebetkaardi ja krediitkaartidega kuu jooksul tehtud, jagab kululiikide vahel (toit, bensiin, vaba aeg, jne) ära ning muudab e-panga kaudu iga kuu lõpus kättesaadavaks. Süsteem lubab ka seda, et ta õpib: kui ta ei tea, mis liiki kuluga tegemist, siis saan ma talle seda õelda, ja järgmisel kuul ta juba mäletab.
Mis võiks olla panga huvi sellise asja tegemise vastu?
Kindlasti eristumine, aga üks põhjus on veel. Nimelt, oletades, et mind huvitab ülevaade oma kulutustest, ja ma tellin pangalt selle aruande, siis ma ju tahan, et seal peal kajastuksid KÕIK minu kulutused, onju? Aga praegu teen ma suure osa oste sularahas. Kui ma aga tahan, et kõik ostud aruandel kajastuksid, siis ma äkki teeks rohkem makseid KAARDIGA?
See, et Siil end aeg-ajalt teleris ilmutab jätab täiesti külmaks. Kui ta aga minu kulutuste kokkuarvutamise ära õpiks, siis ma maksaks rohkem kaardiga.
Turundusele kulutatava raha tootearendusse paigutamine võiks end ära tasuda.