Rain Rannu
Kõik mis 140 tähemärgi sisse ära ei mahu21 Aprill 2005
Diivani sees naftat ei ole
Finantsilise sõltumatuse kuldreegel, mille pani esimesena kirja George Clason raamatus "Richest Man in Babylon" ja mis aastakümnete jooksul mitmete heade ning vähem heade edukirjanike poolt veidi äragi leierdatud on, ütleb, et "pay yourself first". See tähendab, et enne kui maksta üüri, riiete, puhkuste ja muude asjade eest tuleks mingi summa (mitte tingimata palju, näiteks 10%) igakuisest palgatshekist kõrvale panna. Ajapikku saab väikesest summast suur, inimene muutub finantsiliselt sõltumatuks, ning saab endale ise osta asju, mida ta tahab, ning siis kui ise tahab.
Eestis kollasele pangandusele aluse pannud Hansapanga tarbimislaenu reklaam aga väidab, et saab ka lihtsamalt: reisimiseks, auto ostmiseks, ettenägematuteks kuludeks ja milleks iganes pole vaja muud teha kui laenu võtta. Võta laen, mine oma unelmate reisile ning maksa tehtud kulutused 20 aasta jooksul samm-sammult tagasi.
Majandusprofessor Arrak kommenteerib mõnenädalataguses Postimehes:
"Üldine majandusloogika on, et laenu tasub võtta vaid kahel juhul. Esiteks millegi muretsemiseks, mis laenu tagasi makstes on sinu oma ja mille väärtus vähemalt ei ole kahanenud. Teiseks tasub laenu võtta investeerimiseks, lootuses, et investeeringust saadava tulu praegune väärtus ületab laenusumma (koos intressidega) tulevase väärtuse.
Ent igasugune majanduslik loogika ja ratsionaalne mõtlemine keelab laenuraha eest osta kodutehnikat või käia reisil. Igasugused reklaamikampaaniad, mis kutsuvad üles seda tegema, on ebaeetilised. Me ei saa eeldada, et kõigil potentsiaalsetel laenuvõtjatel on kõrgem majanduslik haridus või siis muidu arenenud enesealalhoiuinstinkt."
Meenub ka mõned kuud tagasi National Geographicust loetud lugu:
"You've been approved." Those were sweet words to Reema Patel when she was in college. With eight credit cards, she wasn't able to pay down the $28,000 she had spent traveling, shopping, and partying by the time she was 21. "I loved having a credit card," Patel says. "I had a great time. I didn't think twice." Patel, now 25, is working as a teacher's aide and waitress to finish paying off her debt on a three-year plan. "I went shopping every day. Now I have to contain myself."
Muidugi ei ole midagi valesti selles, et pangad Ego- ja Magnet-kaarte ning kinnisvara tagatisel tarbimislaenu annavad ega ka selles, et laenuintress madal on. Probleem on selles, kuidas selliseid laenuteenuseid reklaamitakse.
Sest vaadake, Hansapank reklaamib ju säästmist ka. Aga esimesest pilgust on selge, et viimastel nädalatel Eesti lehtede külgi ehtinud Hansapanga säästmistoodete reklaamid ei ole pälvinud Tele2 agressivete reklaamide ning XS-kodulaenuintressi ja nafta-reklaami taga olnud turundusdirektori Toomas Tiivelilt samasugust tähelepanu nagu tarbimislaenu omad. Hansapanga säästmise reklaamid on igavad ja tähelepandamatud. Jätavad mulje, et pank justkui häbeneks seda, et nad lisaks laenutoodetele ka säästutooteid pakuvad.
Viimane kord, kui pangad proovisid säästmist atraktiivseks muuta oli siis kui pensionisambad tulid. Põhjus toona see, et riik sekkus, ning tegi pankadele II pensionisamba pakkumise atraktiivseks. Huvitav mis siis, kui riik ka nüüd sekkuks?
Mõned tõsisemad ja mõned vähem tõsisemad mõtted, mis pähe tulid, kuidas riik säästmist propageerida saaks:
* pankade turundusosakondade kasina eetikameele kompenseerimiseks kehtestada ka tarbimislaenude reklaamimisele samasugused piirangud nagu teiste kahjustavatele toodete (nagu alkohol ja tubakas) reklaamimisele?
* vabastada sarnaselt pensioni II sambasse tehtavatele investeeringutele tulumaksust ka kõik muud eraisiku investeeringud?
* muuta Kiyosaki "Cashflow" või mõni muu sarnane mäng kõikides koolides kohustuslikuks?
* kehtestada ka eraisikutele sarnaselt ettevõtetega "kohustusliku reservkapitali" nõue näiteks kahe kuupalga ulatuses? Ehk siis - iga aasta tuludeklaratsiooni esitades peab Sul olema ette näidata ka pangakonto, tähtajaline hoius, aktsiaportfell, jms. kus kahe kuupalga suurune summa peal. Kõlab karmilt, aga vist vähendaks veidi tarbimislaenude võtmist "ootamatute kulutuste" katteks ja aitaks veidi kergendada Eesti positsiooni Euroopa kõige väiksemate säästudega rahvaste edetabelis?
Eestis kollasele pangandusele aluse pannud Hansapanga tarbimislaenu reklaam aga väidab, et saab ka lihtsamalt: reisimiseks, auto ostmiseks, ettenägematuteks kuludeks ja milleks iganes pole vaja muud teha kui laenu võtta. Võta laen, mine oma unelmate reisile ning maksa tehtud kulutused 20 aasta jooksul samm-sammult tagasi.
Majandusprofessor Arrak kommenteerib mõnenädalataguses Postimehes:
"Üldine majandusloogika on, et laenu tasub võtta vaid kahel juhul. Esiteks millegi muretsemiseks, mis laenu tagasi makstes on sinu oma ja mille väärtus vähemalt ei ole kahanenud. Teiseks tasub laenu võtta investeerimiseks, lootuses, et investeeringust saadava tulu praegune väärtus ületab laenusumma (koos intressidega) tulevase väärtuse.
Ent igasugune majanduslik loogika ja ratsionaalne mõtlemine keelab laenuraha eest osta kodutehnikat või käia reisil. Igasugused reklaamikampaaniad, mis kutsuvad üles seda tegema, on ebaeetilised. Me ei saa eeldada, et kõigil potentsiaalsetel laenuvõtjatel on kõrgem majanduslik haridus või siis muidu arenenud enesealalhoiuinstinkt."
Meenub ka mõned kuud tagasi National Geographicust loetud lugu:
"You've been approved." Those were sweet words to Reema Patel when she was in college. With eight credit cards, she wasn't able to pay down the $28,000 she had spent traveling, shopping, and partying by the time she was 21. "I loved having a credit card," Patel says. "I had a great time. I didn't think twice." Patel, now 25, is working as a teacher's aide and waitress to finish paying off her debt on a three-year plan. "I went shopping every day. Now I have to contain myself."
Muidugi ei ole midagi valesti selles, et pangad Ego- ja Magnet-kaarte ning kinnisvara tagatisel tarbimislaenu annavad ega ka selles, et laenuintress madal on. Probleem on selles, kuidas selliseid laenuteenuseid reklaamitakse.
Sest vaadake, Hansapank reklaamib ju säästmist ka. Aga esimesest pilgust on selge, et viimastel nädalatel Eesti lehtede külgi ehtinud Hansapanga säästmistoodete reklaamid ei ole pälvinud Tele2 agressivete reklaamide ning XS-kodulaenuintressi ja nafta-reklaami taga olnud turundusdirektori Toomas Tiivelilt samasugust tähelepanu nagu tarbimislaenu omad. Hansapanga säästmise reklaamid on igavad ja tähelepandamatud. Jätavad mulje, et pank justkui häbeneks seda, et nad lisaks laenutoodetele ka säästutooteid pakuvad.
Viimane kord, kui pangad proovisid säästmist atraktiivseks muuta oli siis kui pensionisambad tulid. Põhjus toona see, et riik sekkus, ning tegi pankadele II pensionisamba pakkumise atraktiivseks. Huvitav mis siis, kui riik ka nüüd sekkuks?
Mõned tõsisemad ja mõned vähem tõsisemad mõtted, mis pähe tulid, kuidas riik säästmist propageerida saaks:
* pankade turundusosakondade kasina eetikameele kompenseerimiseks kehtestada ka tarbimislaenude reklaamimisele samasugused piirangud nagu teiste kahjustavatele toodete (nagu alkohol ja tubakas) reklaamimisele?
* vabastada sarnaselt pensioni II sambasse tehtavatele investeeringutele tulumaksust ka kõik muud eraisiku investeeringud?
* muuta Kiyosaki "Cashflow" või mõni muu sarnane mäng kõikides koolides kohustuslikuks?
* kehtestada ka eraisikutele sarnaselt ettevõtetega "kohustusliku reservkapitali" nõue näiteks kahe kuupalga ulatuses? Ehk siis - iga aasta tuludeklaratsiooni esitades peab Sul olema ette näidata ka pangakonto, tähtajaline hoius, aktsiaportfell, jms. kus kahe kuupalga suurune summa peal. Kõlab karmilt, aga vist vähendaks veidi tarbimislaenude võtmist "ootamatute kulutuste" katteks ja aitaks veidi kergendada Eesti positsiooni Euroopa kõige väiksemate säästudega rahvaste edetabelis?
Arhiivid
03/2005 04/2005 05/2005 06/2005 07/2005 08/2005 10/2005 11/2005 12/2005 01/2006 02/2006 03/2006 04/2006 05/2006 06/2006 07/2006 08/2006 09/2006 10/2006 11/2006 12/2006 01/2007 02/2007 03/2007 05/2007 06/2007 07/2007 08/2007 09/2007 10/2007 07/2008 03/2010 10/2010 01/2011
Telli Postitused [Atom]