Rain Rannu

Juris Kaza, Läti ajakirjanik, kes väga head ingliskeelset telekomiteemalist blogi peab, kirjutab esmaspäeval 3GSMi kohta järgmist:

"Well, we are off to a great start here at 3GSM World, the press center has no power, no WiFi, no Ethernet internet access, in short, a total clusterfuck of a situation, and a great recommendation for the ability of whomever is supposed to be running these technologies here."

Juris näeb asju mustades värvides - kohvi oli pressikeskuses hea, saiakesi pakuti ka ja puuvilju, ning Marsi ja Twixi shokolaadi, kõik täitsa tasuta ja ilma järjekorrata. Hea sisse hüpata ja näksida, kui kõht tühi. Isegi pressikaarti ei küsita, saavad kõik tulla.

Teisipäeval kirjutab Juris aga järgmist:

"On the way from [the conference], however, some m-f lifted my wallet, credit cards, the whole business. Hour on the phone to cancel all cards, useless fucking mess."

Hotellis kus peatusin (mis tegelikult üks vahva austraallase poolt hallatav bed-and-breakfast südalinnas) kuulsin, kuidas üks külaline rääkis sama, mille peale austraallane vastas, et "trust me, things like this happen here every week". Mul hea meel, et kõik asjad alles jäid (proovisin neid ka ebaharilikult hoolikalt põuetaskus hoida), 3GSMi Cannesist Barcelonasse toomine tähendab aga Barcelona taskuvarastele muidugi pidu.