IT-ettevõtted ja EASi stardiabi
EASi stardiabi programmist (mis on põhiline alustavale ettevõtjale suunatud riigipoolne toetusmeede Eestis) viimase 4 aasta jooksul toetust saanud sadade firmade hulgas on vaid paar IT-ettevõtet.
Miks? Kas alustavad IT-ettevõtted ei küsi või ei vaja toetust? Ei - põhjus on hoopis muus.
Sest kuigi stardiabi eesmärk on "toetada eksportivate elujõuliste alustavate ettevõtete loomist ja arengut" nullib enamike IT alaste firmade (kes stardiabi eelhindamisküsimustiku ja toetuse saamise testi edukalt läbivad) shansid toetust saada ära järgmine aegade algusest eksisteerinud nõue:
"Toetust saab taotleda järgmisteks kulutusteks:
* Masinate ja seadmete või muu materiaalse põhivara soetamine
* Tootmis- või teenindushoonete renoveerimine.
* Kontoritehnika ja mootorsõidukite korral toetatakse nende liisimist. Liisingu kasutamisel saab taotluse eelarvesse lisada esmase sissemakse, kuid mitte rohkem kui 25% seadme hinnast
Toetust ei saa taotleda:
* [Kõigeks muuks]"
On selge, et alustava IT-ettevõtte kulutuste struktuur on erinev alustava tootmis- või teenindusettevõtte kulutuste struktuurist.
Seetõttu ongi 2005. aastal EASi stardiabi programmist toetust saanud 154 ettevõtte seas autoremonditöökodasid, autopesulaid, pagaritöökodasid, kiirtoidukohti, plekkseppi ja mitmeid teisi vahvaid asju, aga ei ole mitte ühtegi IT-ettevõtet.
Samal ajal on aga nii praegu kehtivas kui uues (2007-2013) riiklikus innovatsioonistrateegias sees umbes selline lõik:
"Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamisel on strateegilised võtmetehnoloogiad:
• info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid,
• biotehnoloogiad,
• materjalitehnoloogiad,
sest nad on teadusmahukad, kiirelt arenevad ning suurendavad lisandväärtust ja tootlikkust mitmetel elualadel."
Mitmete meie edukaimate IKT-firmade (Skype, Playtech jt.) taga on välismaa omanikud - vähe on alustavaid eesti omanikega potentsiaaliga IT-ettevõtteid.
Seetõttu on huvitav küsida - kui riik ütleb, et toetab IKT-d, aga tegelikult toetab autopesulaid ja kiirtoidukohti, siis kumbasid me päeva lõpuks rohkem saame - kas autopesulaid ja toidukohti või edukaid IT-ettevõtteid?
Miks? Kas alustavad IT-ettevõtted ei küsi või ei vaja toetust? Ei - põhjus on hoopis muus.
Sest kuigi stardiabi eesmärk on "toetada eksportivate elujõuliste alustavate ettevõtete loomist ja arengut" nullib enamike IT alaste firmade (kes stardiabi eelhindamisküsimustiku ja toetuse saamise testi edukalt läbivad) shansid toetust saada ära järgmine aegade algusest eksisteerinud nõue:
"Toetust saab taotleda järgmisteks kulutusteks:
* Masinate ja seadmete või muu materiaalse põhivara soetamine
* Tootmis- või teenindushoonete renoveerimine.
* Kontoritehnika ja mootorsõidukite korral toetatakse nende liisimist. Liisingu kasutamisel saab taotluse eelarvesse lisada esmase sissemakse, kuid mitte rohkem kui 25% seadme hinnast
Toetust ei saa taotleda:
* [Kõigeks muuks]"
On selge, et alustava IT-ettevõtte kulutuste struktuur on erinev alustava tootmis- või teenindusettevõtte kulutuste struktuurist.
Seetõttu ongi 2005. aastal EASi stardiabi programmist toetust saanud 154 ettevõtte seas autoremonditöökodasid, autopesulaid, pagaritöökodasid, kiirtoidukohti, plekkseppi ja mitmeid teisi vahvaid asju, aga ei ole mitte ühtegi IT-ettevõtet.
Samal ajal on aga nii praegu kehtivas kui uues (2007-2013) riiklikus innovatsioonistrateegias sees umbes selline lõik:
"Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamisel on strateegilised võtmetehnoloogiad:
• info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid,
• biotehnoloogiad,
• materjalitehnoloogiad,
sest nad on teadusmahukad, kiirelt arenevad ning suurendavad lisandväärtust ja tootlikkust mitmetel elualadel."
Mitmete meie edukaimate IKT-firmade (Skype, Playtech jt.) taga on välismaa omanikud - vähe on alustavaid eesti omanikega potentsiaaliga IT-ettevõtteid.
Seetõttu on huvitav küsida - kui riik ütleb, et toetab IKT-d, aga tegelikult toetab autopesulaid ja kiirtoidukohti, siis kumbasid me päeva lõpuks rohkem saame - kas autopesulaid ja toidukohti või edukaid IT-ettevõtteid?
3 Comments:
Tõsi, isegi proovitud!
Mul on käsil praegu üks tore katsetus, kuidas on võimalik Eestis panna käima e-äri. Mingit investorit ega toetust pole veel otsinud. Oma uues blogis hoian huvilisi kursis, kuidas sellega läheb. http://priit.blog.ee.
Nii see on, et tehnoloogiafirma suurima kulutuse moodustavad head inimesed. Eriti ekspordile suunatud ettevõtte suurim abi saab olla see, kui keegi toetaks talle välismaal hea müügi- või turundusinimese palkamist. Eks ka Skype ja Playtech on olnud edukad nende "kalliste" Lääne inimeste omamise tõttu turunduses ja juhtimises. Selline inimene maksab aga 2 mEEK aastas ja seetõttu jäävad üldiselt ära ka eksportivad Eesti tehnoloogiafirmad. Raha pannakse küll tootearendusse, mitte aga müüki ja turundusse, mis on tunduvalt kallimad.
Stardiabist saab tõesti heal juhul veidi raha arvutite ostmiseks, see aga ei tohiks olla point.
Riik peaks ümber vaatama oma ekspordi arenduse programmid ja mõtlema, mida ja kuidas tehnoloogiafirmadel selles osas vaja on. Kindlasti pole see lihtne küsimus, näiteks ei tohi EL sees riigid tegelikult väga oma eksporti üldse toetada, seega peab mõtlema, kuidas seda rahvusvaheliste reeglite raames teha.
Postitage kommentaar
<< Home