Rain Rannu
Kõik mis 140 tähemärgi sisse ära ei mahu17 Aprill 2006
IT-ettevõtted ja EASi stardiabi
EASi stardiabi programmist (mis on põhiline alustavale ettevõtjale suunatud riigipoolne toetusmeede Eestis) viimase 4 aasta jooksul toetust saanud sadade firmade hulgas on vaid paar IT-ettevõtet.
Miks? Kas alustavad IT-ettevõtted ei küsi või ei vaja toetust? Ei - põhjus on hoopis muus.
Sest kuigi stardiabi eesmärk on "toetada eksportivate elujõuliste alustavate ettevõtete loomist ja arengut" nullib enamike IT alaste firmade (kes stardiabi eelhindamisküsimustiku ja toetuse saamise testi edukalt läbivad) shansid toetust saada ära järgmine aegade algusest eksisteerinud nõue:
"Toetust saab taotleda järgmisteks kulutusteks:
* Masinate ja seadmete või muu materiaalse põhivara soetamine
* Tootmis- või teenindushoonete renoveerimine.
* Kontoritehnika ja mootorsõidukite korral toetatakse nende liisimist. Liisingu kasutamisel saab taotluse eelarvesse lisada esmase sissemakse, kuid mitte rohkem kui 25% seadme hinnast
Toetust ei saa taotleda:
* [Kõigeks muuks]"
On selge, et alustava IT-ettevõtte kulutuste struktuur on erinev alustava tootmis- või teenindusettevõtte kulutuste struktuurist.
Seetõttu ongi 2005. aastal EASi stardiabi programmist toetust saanud 154 ettevõtte seas autoremonditöökodasid, autopesulaid, pagaritöökodasid, kiirtoidukohti, plekkseppi ja mitmeid teisi vahvaid asju, aga ei ole mitte ühtegi IT-ettevõtet.
Samal ajal on aga nii praegu kehtivas kui uues (2007-2013) riiklikus innovatsioonistrateegias sees umbes selline lõik:
"Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamisel on strateegilised võtmetehnoloogiad:
• info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid,
• biotehnoloogiad,
• materjalitehnoloogiad,
sest nad on teadusmahukad, kiirelt arenevad ning suurendavad lisandväärtust ja tootlikkust mitmetel elualadel."
Mitmete meie edukaimate IKT-firmade (Skype, Playtech jt.) taga on välismaa omanikud - vähe on alustavaid eesti omanikega potentsiaaliga IT-ettevõtteid.
Seetõttu on huvitav küsida - kui riik ütleb, et toetab IKT-d, aga tegelikult toetab autopesulaid ja kiirtoidukohti, siis kumbasid me päeva lõpuks rohkem saame - kas autopesulaid ja toidukohti või edukaid IT-ettevõtteid?
Miks? Kas alustavad IT-ettevõtted ei küsi või ei vaja toetust? Ei - põhjus on hoopis muus.
Sest kuigi stardiabi eesmärk on "toetada eksportivate elujõuliste alustavate ettevõtete loomist ja arengut" nullib enamike IT alaste firmade (kes stardiabi eelhindamisküsimustiku ja toetuse saamise testi edukalt läbivad) shansid toetust saada ära järgmine aegade algusest eksisteerinud nõue:
"Toetust saab taotleda järgmisteks kulutusteks:
* Masinate ja seadmete või muu materiaalse põhivara soetamine
* Tootmis- või teenindushoonete renoveerimine.
* Kontoritehnika ja mootorsõidukite korral toetatakse nende liisimist. Liisingu kasutamisel saab taotluse eelarvesse lisada esmase sissemakse, kuid mitte rohkem kui 25% seadme hinnast
Toetust ei saa taotleda:
* [Kõigeks muuks]"
On selge, et alustava IT-ettevõtte kulutuste struktuur on erinev alustava tootmis- või teenindusettevõtte kulutuste struktuurist.
Seetõttu ongi 2005. aastal EASi stardiabi programmist toetust saanud 154 ettevõtte seas autoremonditöökodasid, autopesulaid, pagaritöökodasid, kiirtoidukohti, plekkseppi ja mitmeid teisi vahvaid asju, aga ei ole mitte ühtegi IT-ettevõtet.
Samal ajal on aga nii praegu kehtivas kui uues (2007-2013) riiklikus innovatsioonistrateegias sees umbes selline lõik:
"Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamisel on strateegilised võtmetehnoloogiad:
• info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid,
• biotehnoloogiad,
• materjalitehnoloogiad,
sest nad on teadusmahukad, kiirelt arenevad ning suurendavad lisandväärtust ja tootlikkust mitmetel elualadel."
Mitmete meie edukaimate IKT-firmade (Skype, Playtech jt.) taga on välismaa omanikud - vähe on alustavaid eesti omanikega potentsiaaliga IT-ettevõtteid.
Seetõttu on huvitav küsida - kui riik ütleb, et toetab IKT-d, aga tegelikult toetab autopesulaid ja kiirtoidukohti, siis kumbasid me päeva lõpuks rohkem saame - kas autopesulaid ja toidukohti või edukaid IT-ettevõtteid?
Kommentaarid:
<< Kodu
Mul on käsil praegu üks tore katsetus, kuidas on võimalik Eestis panna käima e-äri. Mingit investorit ega toetust pole veel otsinud. Oma uues blogis hoian huvilisi kursis, kuidas sellega läheb. http://priit.blog.ee.
Nii see on, et tehnoloogiafirma suurima kulutuse moodustavad head inimesed. Eriti ekspordile suunatud ettevõtte suurim abi saab olla see, kui keegi toetaks talle välismaal hea müügi- või turundusinimese palkamist. Eks ka Skype ja Playtech on olnud edukad nende "kalliste" Lääne inimeste omamise tõttu turunduses ja juhtimises. Selline inimene maksab aga 2 mEEK aastas ja seetõttu jäävad üldiselt ära ka eksportivad Eesti tehnoloogiafirmad. Raha pannakse küll tootearendusse, mitte aga müüki ja turundusse, mis on tunduvalt kallimad.
Stardiabist saab tõesti heal juhul veidi raha arvutite ostmiseks, see aga ei tohiks olla point.
Riik peaks ümber vaatama oma ekspordi arenduse programmid ja mõtlema, mida ja kuidas tehnoloogiafirmadel selles osas vaja on. Kindlasti pole see lihtne küsimus, näiteks ei tohi EL sees riigid tegelikult väga oma eksporti üldse toetada, seega peab mõtlema, kuidas seda rahvusvaheliste reeglite raames teha.
Stardiabist saab tõesti heal juhul veidi raha arvutite ostmiseks, see aga ei tohiks olla point.
Riik peaks ümber vaatama oma ekspordi arenduse programmid ja mõtlema, mida ja kuidas tehnoloogiafirmadel selles osas vaja on. Kindlasti pole see lihtne küsimus, näiteks ei tohi EL sees riigid tegelikult väga oma eksporti üldse toetada, seega peab mõtlema, kuidas seda rahvusvaheliste reeglite raames teha.
Tarkvara arenduse ettevõtte puhul pole ka arenduseks vajalik riistvara abikõlbulik.. vähemalt nii ma sain kohalikust EAS esindusest aru.
Seega põhimõtteliselt ei toetata tarkvaraarenduse ettevõtteid, sest nad ei tooda puust nupukesi ja neil justkui ei oleks midagi vaja tarkvara tootmiseks.
Võib-olla tuleks kirjutada avalik kiri EASi suunas?
Postitage kommentaar
Seega põhimõtteliselt ei toetata tarkvaraarenduse ettevõtteid, sest nad ei tooda puust nupukesi ja neil justkui ei oleks midagi vaja tarkvara tootmiseks.
Võib-olla tuleks kirjutada avalik kiri EASi suunas?
Telli Postita kommentaarid [Atom]
<< Kodu
Arhiivid
03/2005 04/2005 05/2005 06/2005 07/2005 08/2005 10/2005 11/2005 12/2005 01/2006 02/2006 03/2006 04/2006 05/2006 06/2006 07/2006 08/2006 09/2006 10/2006 11/2006 12/2006 01/2007 02/2007 03/2007 05/2007 06/2007 07/2007 08/2007 09/2007 10/2007 07/2008 03/2010 10/2010 01/2011
Telli Postitused [Atom]